Lindprii Josey Wales

The Outlaw Josey Wales

USA 1976; lavastaja Clint Eastwood; stsenaristid Philip Kaufman ja Sonia Chernus; osades Clint Eastwood, Chief Dan George, Sondra Locke, Bill McKinney, John Vernon, Sarah Trueman, Sam Bottoms, Will Sampson

Metsik Kangelane

 

Clint Eastwoodi viiendas täispikas lavastajatöös üllatas mind enim inimgruppide ambivalentsus. Kui enamasti on klassikalistes vesternides ikkagi head ja pahad jaotatud vastavalt kindlale sotsiaalsele või rassilisele kuuluvusele, siis siin on kurja- ja heategija rollid nende gruppide vahel ilusasti ära segatud. On nii vägistavad-laaberdavad kui heatahlikud-kangelaslikud komantšid. Kui filmi põhiindiaanlane, Josey Walesi humoorikas vanamehest kaaslane Lone Watie on just kurtnud kui vaene tema rahvas on ja kui trööstitu saatus neid Nuturajal tabas, satutakse kohe kamba peale, kes kaanib viskit ja ahistab naisi. Üks väga suur üldistus siiski on: valitsus on kõige kurja juur; kõige ahnem ja külmaverelisem tegelane kogu maailmas. It’s sad that governments are chiefed by the double tongues. Nii kui on sõda võidetud, hakkavad Ameerika ühendajad armutult maha nottima kaotajaid, jääb mulje, nagu oleks kõik lõunaosariikide mehed kuulutatud lindpriideks, keda on luba tappa. Niisiis vastasseisus selle suure julma Ameerika uue valitsusega on võivad ülejäänud grupid haarata ükskõik milliseid positsioone – võrreldes valitsusega on kõik ülejäänud üsna leebekesed.

Leping

Kui Eastwood on varasemates Leone spagetides kehastanud vaikivaid, armutuid ja ilma mingisuguse südametunnistuseta relvakangelasi, siis Josey Wales on üllatavalt leebe ja heatahtlik – kõige ideaalsem isakuju, keda ette võiks kujutada. Josey haagib oma teekonnal võimude eest põgenedes enda külge üllatava hulga abivajajaid – indiaani vanamehe, natuke noorema naise, muidugi ka kauni pooletoobise naise jne – ning hoolitseb nende eest tõelise pühendumusega. Sügavalt südamest tuleva hoolitsusega. Josey Wales on niisiis heasüdamlik mees, kelle on relva valima sundinud kurjad jõud. Kuid relva tõmmates ta ei kõhkle, ei, tegemist pole tema puhul sugugi küsimusega, kas tappa on ikka õige. Kui vaja, siis pole mingit küsimust. Ainult kaitsetud nõrgukesed leiavad varjupaiga Josey kaitsva tiiva all. Ta on ideaalne karjane, kelle kepp sülgab kuule.

"I used to have power. Now old age is creeping up on me."

Aga kokkuvõttes on tegemist ühe väga hea kurja vesterniga, mis hoolimata oma üle kahe tunnisest pikkusest ei jäta eriti aega puhata. Kurikaelad-pearahakütid hüppavad välja iga puu ja liivaluite tagant, mis teele jäävad. Mõni aeg tagasi vaatasin John Fordi “The Horse Soldiersit”, samuti kodusõja aega käsitlevat filmi – ja see tundus Eastwoodi “Josey Walesi” kõrval selline pehmekene, kaisuvestern. Kui juba vestern, siis olgu karm, milles kogu maastik on potentsiaalne surmapaik. Väikese sentimentaalitsemise – “kauni tüdruku” Sondra Locke’iga – võib andeks anda, kui Clint ikka raiuva muusika saatel kuule vihistab ja tubakat sülgab. Are you gonna pull those pistols or whistle Dixie?

Advertisements

One thought on “Lindprii Josey Wales

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s