Külm ilm

Cold Weather

USA 2010; lavastaja ja stsenarist Aaron Katz; osades Chris Lankenau, Trieste Kelly Dunn, Raul C astillo, Robyn Rikoon, Jeb Pearson

Külm
“Külm ilm” on portree tavalistest noortest inimestest külmas Portlandis. Nad otsivad enesele tegevust, nad otsivad, kuidas ennast ja ümbritsevat huvitavaks muuta. Chris Lankenau poolt mängitud Doug on kriminaaleksperdi haridusega mees, kes kolib tagasi kodulinna. Ta saab tööd kohalikus jäävabrikus, sest paremat ei leidu, sest paremale kohale teda ei võeta. Ühesõnaga, ei midagi erilist, isegi ehk pettumus. Tema õde Gail (Dunn), kelle juurde Doug elama asub, on üksik ja samuti mittemidagiütlev – “Ega sa ei solvu, kui ma midagi küsin? – Kas sul üldse on ühtegi sõpra?” Jäävabrikus kohtub Doug Carlosega (Castillo), kes on Star Treki fänn ja harrastus-DJ. Kui Dougi eks-tüdruk Rachel samuti linna tööd otsima satub, saavad nad just Carlosega imehästi läbi – suunduvad ulmekokkutulekule jne. Doug annab oma uuele sõbrale lugeda Sherlock Holmesi raamatuid, ning kui Rachel jätab ühele kohtingule ilmumata ning oma hotellitoast kaob – on meil müsteerium.

Haihtunu

Ehkki see müsteerium on filmis olulisel kohal süžee arendajana (ilma selleta siin ilmselt ei olekski süžeed), huvitavad Aaron Katzi tegelikult hoopis tegelased, nende reageeringud uutele ja tuttavatele situatsioonidele, nende ebaõnnestumised ja (väikesed?) rõõmud. Tüdruku kadumine on justkui ettekääne jälgimaks tavalisi inimesi ja testimaks nende hakkamasaamist vastamisi ootamatusega. Õigupoolest võib öelda, et just ainult silmitsi viimasega saavadki nad hakkama, hakkavad elama. Sest ümbritsetuna külmast ja kõledast ilmast justkui täiesti hüljatud Portlandis, on nad aru saanud oma mõttetusest, on tajunud tühjust eneses. Doug, kõrgelt haritu, peab ju tassima päevast päeva jääkaste. Kadumise sündmus näitab neile, et kõik ei ole veel kadunud, annab põhjuse jääkastide taga vähemasti rääkida – mitte langenuna vaikida ja oodata järgmist palgapäeva. On jäänud lootus, et ehk saab meistki veel asja.

Õde

Niisiis on meil palju võtteid tegelaste ilmetest, kuidas nad sõidavad kõleda maastiku taustal ja vaatavad endasse, otsivad enda peegeldust mägedelt ja metsadelt, lootes siiski leida see kusagilt mujalt, soojemast ja huvitavamast. Tuleb pöörduda suhete poole. Dougi ja Gaili õe-venna suhted on ettevaatlikud kuid sügavad, nad teavad, et võivad teineteisega kõike jagada. Dougi ja Carlose sõprussuhe on teineteist võimendav, kuid mitte kunagi liialt sentimentaalne ega naeruväärne – näib täiesti loomulikuna. Müsteeriumi abil dešifreerimine, kuidas teistega ja iseenesega suhelda, kuidas märgata väikseid asju, mis teis(t)el tähelepanuta jääb, neid aidata ja lasta end aidata. Ilmselgelt ootab paljusid filmi lõpus ees pettumus, kuid eks siit, sellest väikesest pooleteisttunnisest (ilusast) algusest jääb ka veel pikk tee minna.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s