Tappev suudlus

Kiss Me Deadly

USA 1955; lavastaja Robert Aldrich; stsenarist A.I. Bezzerides; osades Ralph Meeker, Albert Decker, Paul Stewart, Maxine Cooper, Wesley Addy, Cloris Leachman

"Remember me..."

Mickey Spillane’i kuulus detektiiv Mike Hammer (nendel detektiividel on alati nii kuradi lahedad nimed – nad ei saagi käituda tavaliselt, rääkida nagu “reaalsed” inimesed, kui neil on juba sellised nimed) satub öisel pimedal maanteel kokku Christinaga, kes on põgenenud “naerumajast” [“the laughing house”], kuhu tema sõnul ta oli sunnitud – aga kui paljud ikka lähevad hullumajja vabatahtlikult (v.a muidugi sellisesse)? Igal juhul, naine tänab elupäästmise eest ja samas vabandab, et Mike’i ilusa õhtu ära rikkus, ning lõpetuseks ütleb vaid – “Mäleta mind!”. Mike asub uurima, kes on naine ning kuhu ta segatud oli, ning kuhu see naine Mike’i segas. Ta jõuab välja müstilise kastini, millest kiirgab valgust (kas Tarantino sai siit idee “Pulp Fictioni” jaoks?). Vägivaldse, tumeda, lõbusa ja igast otsast energiat üle ääre ajava film noir’i rajad viivad – jah, tuumapommini (“the great whatsit”). Tegevus toimub ju viiekümnendatel, kui üks sõda oli läbi saanud ja järgmine, külm või mitte-sõda oli alanud, hirm kommunistide ees oli kõikehõlmav, sest Ameerika valitsus ise genereeris riigivaenlasi tohutul hulgal (umbes nagu NL tegelikult), eesotsas muidugi senaator McCarthy’ga.

"What's in it for me?"

Niisiis on vaja kangelasi, kes avastaks kurjad vandenõud, kes aitaks hättasattunud neiusid, kes laseks maha kõik pahad tegelased, kes ohustavad ameeriklaste vabadust ja kes hoiavad aatompomme postkontorites. Kui aga kangelased ise on taolised, kes küsivad vaid, “mis mina sellest saan?”, mitte ei mõtle sellele, kuidas maailma parandada, teame, et juba eos on maailm hukule määratud, ei ole tegelikult enam midagi päästa, sest kangelased on samasugused nagu kurjategijad. On lihtsalt kaks vaenlast, kes võitlevad, tulistavad keda vaja ja lasevad õhku, mida vaja. Maailm on pime koht, igavene öö, mis asustatud hirmuäratavate tänavatupikute, kokkukukkumisvalmis majalogude, naeruhimuliste hüaanide poolt. Ma arvan, et ma olen seda juba mitu korda öelnud, aga ma armastan miskipärast filme, mis ei võta kogu võimalikku hävingut liiga tõsiselt, mis on võimelised omaenese põhimõtete üle nalja heitma, neid küsimuse alla seadma ja ümber lükkama. Muidugi, meil on siin abivajaja (tüdruk ja maailm), kangelane ning kurjategijad, kuid nad kõik asetatakse mingisse ähmasesse ruumi, kus tegelased küll säilitavad oma välimuse, kuid see absoluutselt ei väljenda nende olemust, kõik on justkui pettus, mis meile esitatakse (nt kangelane, Meekeri Hammer, on ülimalt cool ja abivalmis, kuid samas räpane ja enesekeskne). See näivuse valitsemine tegelikkuse üle on muidugi samuti illusioon, sest “sisemus” (eriti filmi puhul) esineb samuti ju ainult pindmiselt. Meil ei ole võimalik välja lugeda maailma ja tegelaste sisemust pinnalt – kõik on pindmine, mis, nagu Žižek ütleks, loob “sügavuse illusiooni”.

The Great Whatsit

Ja see illusioon loob “sügavalt” iroonilise ning nihilistliku tumeda maailmapildi, mida ei ole võimalik mingite vahendite abil hävitada, sest see maailmapilt ise toetub hävitusele, pommidele, relvadele, tapmisele, vägivallale. Mis on üks aatompomm kogu selles pindade mängs, näivuste kokkupõrkes? See ei suuda mitte midagi, ainult ehk hävitada üks element, või kaks elementi, mäng käib ikka alati edasi. Nagu ka sõda (mis, muide, ei olnud ju samuti “tegelik”, vaid põhines eelkõige märgilisel tegevusel, näivustel) ise kestis veel 35 aastat, ainult selleks, et asenduda uu(t)ega. See tõsidus, millega kogu apokalüpsise, maailmalõpu ja viimase lahingu teemat käsitletakse, tuleb ise võtta sihiku alla, tuleb võimetuks muuta võimalus sellisesse viimsesse lahingusse astuda. Niisiis suudab Pandora laeka avamine esile kutsuda vaid ühe vaid ühe põletuse pinnal, ühe kujutise kustutamise filmilindil. Ja sügavad lihahaavad osutuvad vaid kriimustuseks.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s