Biutiful

Biutiful

Hispaania, Mehhiko 2010; lavastaja Alejandro Gonzalez Inarritu; stsenaristid Alejandro Gonzalez Inarritu, Nicolas Giacobone, Armando Bo; osades Javier Bardem, Maricel Alvarez, Hanaa Bouchaib, Guillermo Estrella, Eduard Fernandez

What was I desperately in love with? A glimpse, an open door. A sudden impulse and an irrepressible need – these annihilate the heaviness of the world. — Georges Bataille

“Biutifuli” tegelased otsivad seda ust, seda armastust, mis neid vabastaks, seda silmapilku, mis eemaldaks julmuse ja õnnetuse pildid mälust ja maailmast. Ent mitte keegi neist ei oska, ei tea, kuidas lasta endast lahti, kuidas naerda. You can give up, let yourself go… or grit your teeth and hang on like stupid people do. Ent asi ei ole lolluses, vaid selles hetkes ja paigas, milles elatakse, mis sunnib peale tõsiduse ega võimalda muiata, vaadata iseendasse ja leida see kuradike, kes kurjakuulutavalt lõkerdab. Selleks maastikuks on suurepäraselt esitatud Barcelona, mis elab, hingab ja pulbitseb, kuid hoopis tumedamates toonides, kui enamasti esitatakse. Meile näidatakse immigrant-tööliste ebainimlikku elu, neid ekspluateerivate rahateenijate samuti keerulist eksistentsi, end segasuseni joovate hispaanlaste võimatuid eneseotsinguid. Barcelona mähkub tegelaste ümber kui maapealne põrgu, millest siinilmas pääsu ei ole.

Ebastabiilne

Üks neist sissemähitutest on Uxbal, Javier Bardemi võimsalt mängitud üksikisa, kes ei saa hakkama oma “ebastabiilse” naisega ning peab kasvatama oma kahte last üsna täbarates tingimustes. Uxbal on üks neist, kes ekspluateerib võõrtöölisi, kuid film rõhutab pidevalt, et ta soovib teha vaid head, kuid keskkond ja tingimused ei luba. Näiteks ostab ta kambale hiina immigrantidele, kes peavad ööbima jääkülmas laohoones, küttekehad, kuid mingil hetkel lakkavad need tootmast soojust ja hakkavad eraldama vaid gaasi; hommikuks on kõik surnud. Isegi Uxbali võime surnutega suhelda, neilt andeks paluda ei aita siin kuigi palju. Aga eelkõige peab ta andeks paluma iseendalt, sest ka tema ise on põhimõtteliselt juba surnu – eesnäärmevähk lubab tal elada vaid mõne kuu. “Biutifuli” põhiliseks pingeks ongi niisiis suhe siin- ja sealpoolsuse vahel. Lepituse otsimine, lootuse sissetoomine siinpoolsusse.

Kõige lootusrikkam hetk

Ühenduseks kahe vahel on Uxbali isa, keda ta kunagi näinud ei ole, sest viimane põgenes 20aastasena Franco eest Mehhikosse. Uxbal ja tema vend plaanivad isa hauakambri rahahädas maha müüa ning väljakaevamisel selgub, et 1966. aastal maetud mees on balsameeritud ja ülimalt hästi säilinud. Uxbal kohtub temaga esmakordselt. Teispoolsus on kehastunud. Ja selle justkui teispoolsusest – kuid täielikult meie kehadesse ja keskkonda imendunud – pärit pilguga näitab Inarritu meile seda nihestunud ilu – nagu pealkirigi ütleb, eksole -, mida meie maailm endas peidab. Kurbade, õnnetute ja traagikat täis silmade taga on lootusekiir, mis näitab edasi, suunab eesmärgini ehkki kõik tundub olevat surmaagoonias. Ei, ma ei räägi jumalast, vaid võimest täielikult aduda enese potentsiaalsust, mis ei piirdu vaid konkreetse tegudega, vaid saab oma terviklikkuse neist piiridest välja astumisega. Kuni ilu ja kannatus ei ole enam eristatavad, sest enam ei ole seda ego-istlikku “mind” (vt ka “Pii“, mis hoolimata oma mängulisemast ilmest on lõppeks palju pessimistlikum).

Demented silence as I / put one foot after the other / the silence of a gulp taking in heaven and earth // delirious heaven / I’m going crazy // I push the world / off course / and I die / I forget about it I bury it / in the grave of my bones. // nobody is home in these Jolly Roger eyes / of mine. — Georges Bataille

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s