Super 8

Super 8

USA 2011; lavastaja ja stsenarist J.J. Abrams; osades Joel Courtney, Riley Griffiths, Ryan Lee, Gabriel Basso, Kyle Chandler, Elle Fanning, Zach Mills, Ron Eldard

Bändipilt

“Super kaheksat” vaadates oli mul pidevalt tunne, et just selline peabki olema üks ulmeseiklusfilm – kaasahaarav, suurejooneline, ladus, lõbus, ja mis peamine – hästi jälgitav. Nii palju kui viimasel ajal on neid välja tulnud, on ekraanil enamasti üks neetud segadus, aktsioonistseenid on lihtsalt müra ja palju lendlevaid osakesi, mida ei ole enam võimalik teineteisest eraldada. Miks kulutada üüratult pappi millegi peale, mida isegi ei ole võimalik vaadata? J.J. Abrams lükkab taolise ettekujutuse seiklusest ümber, tõestades, et üks ulmekas võib olla nauditav, kasutades selleks oma noorte tegelaste pilku maailmale, mis ei ole veel rikutud igasuguse rämpsu poolt – kes unistavad veel sellest, et saaks teha ideaalseid filme (vaadake kindlasti lõputiitrite ajal jooksvat super 8-ga toodetud noorte festivalifilmi zombidest).

Ajurünnak

Seega üks puhas ja süütu ulmekas Steven Spielbergi truu õpilase poolt. Muidugi on aga selles süütuses filmi lapstegelased üllatavalt täiskasvanud, küpsemad kui paljud nende vanemad, kes ahastavad oma elu minema, ilma et üritakski midagi parandada, kuidagigi elada. Just lapsed – nagu üsna tihti – on need, kes peavad oma vanemaid kasvatama, tooma neis välja kangelase omaenese kangelaslikkusega. Rõõm on näha, et filmiarmastajatest lastest on tehtud tugevad karakterid, kes suudavad filmi enda kanda võtta; mis sellest et vahel võib selline vaimutugevus olla veidi ebausutav, annab siinne ansambel iga hetk silmad ette noormees LeBoeufile. Ulmeseiklusele lisaks on tugevdustalaks ka üsnagi usutavad-traagilised inimsuhted, süütundest ajendatud romeo-julialik perekonnaseis – ühesõnaga on taust, millelt tegelastele kaasa elada, kaasa tunda ja nendega koos seigelda.

Production value

Veel kollist ja kollitamisest. Suur ja kole tulnukloom on loodud täielikus vastavuses selle süütuse, noore inimese maailmaga – sellega suhestudes on koll (mingisugune hübriid kalmaarist ja Alienist) mõistev ja koduigatsuses külaline; pahadega suhestudes aga loomulikult kuri ja lausa inimsööja. Tutvumine ainult halbade inimestega on teinud temast lihasöödiku. Kes muu suudaks ta taas taimetoitlaseks muuta kui head lapsed, kelle üle jõuluvana igati uhke oleks?

Tegelikult ei tasu selle filmi käsitlemisel väga sügavale laskuda, sest ees ootab tühjus. Tegemist ongi ju ainult imehästi konstrueeritud seiklusega, mõeldud nautimiseks ja meelelahutuseks, pinnailu ja -headuse nautimiseks – filmi armastavate inimeste poolt. Hea, et keegi ikka veel viitsib.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s