Super

Super

USA 2010; lavastaja ja stsenarist James Gunn; osades Rainn Wilson, Ellen Page, Liv Tyler, Kevin Bacon, Michael Rooker, Andre Royo

Järjekordne film superkangelasest, kes ei ole üldsegi Super, ent kes kujutab ette ja lõpuks päästab päeva – mingitmoodi. “Superit” võiks kõige enam võrrelda õudselt nõrga “Defendoriga“, milles Woody Harrelson (üks mu lemmiknäitlejaid) teeb ennast täielikult lolliks. Kas ta siis ei kuulnud, Robert Downey soovitust “Tropic Thunderis”, et kunagi ei tohi täielikuks debiilikuks laskuda? “Defendori” probleem oligi selles, et ta võttis oma debiilikut liiga tõsiselt ning arvas kogu südamest, et debiilikud võivad maailma päästa. Ainuke viis, kuidas “Superit” nauditavaks vaadata, on väga kriitilise iroonia kaudu, mis “Defendoril” täielikult puudus. “Shut Up, Crime!” on loosung idioodi ja debiiliku suust, kuid see on võetud niivõrd äärmuslikult tõsiselt, et see pöördub iseenese vastu – kas äkki hoopis mina peaksin vait jääma?

Ja kuritegevusel lastakse siin õigupoolest möirata täiest kõrist. Seda esindab eesrindlikult Kevin Bacon, kes ei ole kuri, kes on lihtsalt läbinisti nartsissistlik “huvitav” pahalane. Tema vastu astub Rainn Wilson, igav ja tüütu masendusest hullumas burgerikeeraja, kelle arvates tema naine Liv Tyler on röövitud. Algab kehastumine ja kuri-tegevusse sekkumine, mis tekitab palju enam kaost, tapmist, verd ja süütuid elukaotusi. Seda kõike näidatakse meile hämmastava reaalsusega: kuidas super mega-mutrivõtmega järjekorras trügijaid tümitab, suvalisi väikepätte surnuks taob.

Siseneb sidekick Ellen Page, Superile vastanduv hüperaktiivne kuid samavõrra verejanuline nohik-tšikk. Kellel pea otsast lastakse. Kui kangelasefilmid (nt Nolani-Batman, mille vastu mul väga sügav lugupidamine) reaalsemaks muutusid, kasvas nende n-ö tõeväärtus – küsimused, kas kangelased on ikka heategijad või hoopis kurja (re)produtseerivad pätid lähendasid neid “tõelistele” probleemidele, mis maailmas valitsevad. “Super” võtab veel ühe sammu edasi ja esitab, võiks öelda, naturalistliku pildi “kangelaselust”, mis ilmub debiilse(te) tegelas(te) peast, tegudest jne, kuid mida õigupoolest toetab terve meelelahutus-patriotismi-“headuse”-kultuse-süsteem. Eksisteerib terve eraldi keel(ekasutus), mis toodab mõttetut vägivallatsemist igasuguse eksisammu-astuja vastu. “Super” keerab selle keele tema enese vastu, näitab, milleni selle ellu viimine juhib – ja seda läbi iroonia, mis on vahel niivõrd ehmatav-tegelik, et kisub välja hirmuvärinad.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s