Even the Rain

También la lluvia

Hispaania, Prantsusmaa, Mehhiko 2010; lavastaja Iciar Bollain; stsenarist Paul Laverty; osades Luis Tosar, Gael Garcia Bernal, Karra Elejalde, Juan Carlos Aduviri, Raul Arévaldo, Cassandra Ciangherotti

Idealismist pakatav lavastaja Sebastian (Bernal) ja tema ahne produtsent Costa (Tosar) suunduvad Boliiviasse, Cochabamba linna, et filmida tõestisündinud lugu Bartolome Las Casasest, esimesest “indiaanlaste kaitsjast” ja tema tegutsemisest Lõuna-Ameerikas. Nad tahavad teha lugu sellest, kuidas valge mees kaitseb indiaanlasi, kuna lõpuks mõistab, et ka nendel on hinged ja nõnda edasi. Nad palkavad peapärismaalast mängima tõelise kohaliku Danieli (Aduviri), sest 1) ta sobib ideaalselt oma hullu pilgu pärast ja 2) ta on odav.

Kuid Daniel ei ole nii koostööaldis, kui võiks arvata, ning satub peagi konfrontatsiooni linna ja riigi võimudega, kes tahavad linna veevarud erastada ning vaestelt elanikelt 300% rohkem pappi küsida. Tuleb välja, et kolonisatsioon ei ole sugugi mitte lõppenud ning et kapitalism on vahepeal selle vorme lihtsalt pehmendanud, lubades ka koloniseeritutele paremaid elutingimusi ja nõnda edasi, peaasi, et korporatsioonid kasumisse jääksid. Filmigrupp taipab õige varsti, et lihtsat väljapääsu olukorrast ei ole, sest, nagu ikka peategelaste puhul, avastavad nad, et ka nemad on osa kapitalistlikust ekspluateerimisprotsessist ning tahavad teha kõik, et oma südametunnistus puhtaks pesta.

Vee erastamine firmade poolt on siinses maailmanurgas üsnagi tavapärane ja loomulik asjade käik. Me kõik ju maksame selle eest, et juua saada ja duši all käia. Kes viitsiks hakata kraave kaevama, et hommikul hambaid pesta? Kuid põhiliste eluvajaduste eest maksmine ei pruugi sugugi alati nii loomulik tunduda. “Nad võtavad meilt isegi vihma ära!” Loodus on ammu niivõrd majanduslikustatud, et õiget kokkupuudet looduse vastupanuga kultuurile eriti ei tajugi. Need, kes soovivad kujundada omaenese maastikku ja selle järgi oma elu kujundada, tembeldatakse metslasteks, tagurlasteks ja lihtsalt lollideks. Nad ei ole õiged inimesed, kui nad ei soovi korporatsioonidele maksta, et oma elu “lihtsamaks” muuta, et tehnoloogilise arenguga kaasa minna. Jumal võib küll vahepealse 500 aasta jooksul surnud olla, kuid “teisestamise” ja repressooni mehhanismid toimivad hämmastavalt sarnaste skeemide alusel. (Muidugi, see on vaade aastast 2011, mis muudab ka kauge mineviku praegusega sarnaseks, kuid hetkel võib endale ehk taolise üldistuse lubada.)

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s