Oxfordi mõrvad

The Oxford Murders

Hispaania, UK, Prantsusmaa 2008; lavastaja Alex de Iglesia; stsenaristid Alex de Iglesia ja Jorge Guerricaechevarria; osades Elijah Wood, John Hurt, Leonor Watling, Julie Cox, Jim Carter, Alex Cox

Liha või kala?

Mäletan, et Guillermo Martineze romaan (e.k “Nähtamatud mõrvad”) oli põnev lugemine, igas mõttes teaduse ära kasutamine teistes meediumites, olgu see siis kirjandus, et anda juurde teatav kõikehõlmavuse-huvitavuse-intriigi maik või mõrvad, et luua teatav paralleel kosmilise korraga, millesse me haaratud oleme. Iglesia ekraniseering on üritanud raamatut üsna täpselt linale manada, mistõttu võib jääda mulje liig kunstlikest tegelastest, kirjanduslikest käitumismallidest, reaktsioonidest, liigsest konstrueeritusest ja ettekavatsetusest. Ja “intellektuaalsust”.

Kus on see Universaalne Kord?!

Thrillerid-müsteeriumid juba definitsiooni poolest peavad olema ülekonstrueeritud, et saladus säiliks lõpuni, mil antakse ootamatu lahendus. Ning kõige parem lahendus on selline, mis ei lahenda kõike saladuse aspekte, vaid midagi jäetakse veel varjule, avastamiseks vaatajale. “OM” tüürib terve filmi taolise lahenduse poole, kaasates Wittgensteini (“Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida”), Gödelit (mittetäielikkuse teoreem), Heisenbergi (määramatuse printsiip) jne, tõestamaks, et sellist asja nagu tõsikindlus ei eksisteeri. Isegi kui tegemist on reaalsete maailmas aset leidvate sündmustega, sest neilegi leidub mitmeid tõestusviise ehk tõlgendusi (Nietzsche (vist): ei eksisteeri fake, vaid ainult tõlgendused). Konks on aga selles, kuidas tuletada tõlgendus sündmustest, nii et need kokku langeksid. Et sündmusel oleks mõte.

Mingi suvaline

Teadus pidi olema vajalik mitte oma lahenduste, vaid probleemipüstituste tõttu. Teaduseta jääks igasugused küsimused maailma kohta püstitamata. Samamoodi võib öelda “OMi” kohta, kogu intellektuaalne arutelu (ei ole väga labastatud vaid pigem põnevaks tehtud), mis terve filmi juhib ebakindlale-intrigeerivale lõpule, suubub … tõsikindlusse. Mis tähendab, et on tõestatud ja suletud, on üles leitud osake, mis pani liikuma sündmuste ahela, on paljastatud kõik motiivid kõikide osaliste puhul. Filmi struktuur ja sellest tulenevad võimalikud ennustused viivad teistsuguse, mõttekama lõpuni. Kuid kirjanikud pakuvad meile täielikku seletust, mis tegelikult juhtus ja miks midagi tehti.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s