Oxfordi mõrvad

The Oxford Murders

Hispaania, UK, Prantsusmaa 2008; lavastaja Alex de Iglesia; stsenaristid Alex de Iglesia ja Jorge Guerricaechevarria; osades Elijah Wood, John Hurt, Leonor Watling, Julie Cox, Jim Carter, Alex Cox

Liha või kala?

Mäletan, et Guillermo Martineze romaan (e.k “Nähtamatud mõrvad”) oli põnev lugemine, igas mõttes teaduse ära kasutamine teistes meediumites, olgu see siis kirjandus, et anda juurde teatav kõikehõlmavuse-huvitavuse-intriigi maik või mõrvad, et luua teatav paralleel kosmilise korraga, millesse me haaratud oleme. Iglesia ekraniseering on üritanud raamatut üsna täpselt linale manada, mistõttu võib jääda mulje liig kunstlikest tegelastest, kirjanduslikest käitumismallidest, reaktsioonidest, liigsest konstrueeritusest ja ettekavatsetusest. Ja “intellektuaalsust”.

Kus on see Universaalne Kord?!

Thrillerid-müsteeriumid juba definitsiooni poolest peavad olema ülekonstrueeritud, et saladus säiliks lõpuni, mil antakse ootamatu lahendus. Ning kõige parem lahendus on selline, mis ei lahenda kõike saladuse aspekte, vaid midagi jäetakse veel varjule, avastamiseks vaatajale. “OM” tüürib terve filmi taolise lahenduse poole, kaasates Wittgensteini (“Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida”), Gödelit (mittetäielikkuse teoreem), Heisenbergi (määramatuse printsiip) jne, tõestamaks, et sellist asja nagu tõsikindlus ei eksisteeri. Isegi kui tegemist on reaalsete maailmas aset leidvate sündmustega, sest neilegi leidub mitmeid tõestusviise ehk tõlgendusi (Nietzsche (vist): ei eksisteeri fake, vaid ainult tõlgendused). Konks on aga selles, kuidas tuletada tõlgendus sündmustest, nii et need kokku langeksid. Et sündmusel oleks mõte.

Mingi suvaline

Teadus pidi olema vajalik mitte oma lahenduste, vaid probleemipüstituste tõttu. Teaduseta jääks igasugused küsimused maailma kohta püstitamata. Samamoodi võib öelda “OMi” kohta, kogu intellektuaalne arutelu (ei ole väga labastatud vaid pigem põnevaks tehtud), mis terve filmi juhib ebakindlale-intrigeerivale lõpule, suubub … tõsikindlusse. Mis tähendab, et on tõestatud ja suletud, on üles leitud osake, mis pani liikuma sündmuste ahela, on paljastatud kõik motiivid kõikide osaliste puhul. Filmi struktuur ja sellest tulenevad võimalikud ennustused viivad teistsuguse, mõttekama lõpuni. Kuid kirjanikud pakuvad meile täielikku seletust, mis tegelikult juhtus ja miks midagi tehti.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s