Red Circle

Le cercle rouge

Prantsusmaa, Itaalia 1970; lavastaja ja stsenarist Jean-Pierre Melville; osades Alain Delon, Bourvil, Gian Maria Volonté, Yves Montand

"All men are guilty. They're born innocent, but it doesn't last."

Rääkides “Drive’ist” ning selle ülilahedast, vaiksest, karmist peategelasest Driverist: “Le cercle rouge” (lisaks muidugi “Le samourai“) pakub ühe (vägagi) võimaliku eelkäija – Alain Deloni, riietatud pikka mantlisse, maskeeritud stiilsete vuntsidega, sigarett suunurgas, eksistentsiaalne vaade oma saatusele pilgus. On raske ette kujutada kedagi lahedamat kui Alain Delon, veel raskem aga lahedamat kui Delon Jean-Pierre Melville’ noir-filmis. Viimane on ilmselgelt samuti üks Refni eelkäijatest-mõjutajatest, keda ta pidevalt “vale-tõlgendab” (mingeid sarnasusi võib ehk leida juba “Pusherist”).

Aga tuleme nüüd siis Melville’ ja “Le cercle rouge’i” juurde. Filmi motoks on budistlik Ramakrishna tekst sellest, kuidas saatuse tee toob kohtuma määratud inimesed lõpuks ikkagi kokku – punases ringis. Ei ole mingit pääsu eluteest – iseenese üksinda võid ära unustada; sa tähendad midagi ainult saatuses, mis sinu lõpu (ja tagasivaatavalt kogu elu tähenduse) paika paneb.

Omas elemendis

Ühel päeval pääseb vanglast välja varas Corey (Delon), nuusutab vabadust, nõuab sisse võla, ostab uue auto ning suundub avaruse poole. Samal päeval põgeneb ahelatest, arestist, Vogel (Volonté), keda kahtlustatakse (aga: kõik inimesed on süüdi) mõrvas. Corey, kehakinnituspeatusel, näeb, kuidas tagaotsitav ronib tema uue masina pagasnikusse ning võtab ta lahkelt vastu: tuleb see, mis tulema peab; olukorrast peab parima välja tirima. Mehed hakkavad üheskoos juveeliröövi plaanitsema, kutsuvad appi endise politseiniku Janseni (Montand), kes end peaaegu põhja on vahepeal jõudnud juua-hallutsineerida. Kuid käetäpsus on alles. Neid kolme jälitab samal väsimatu-perfektsionist-ment Mattei (Bourvil) – ning lõpp on see, mis tulema peab. Mistõttu on see ka filmi kõige vähemhuvitavam element. Kõik on nii peenejooneliselt üles ehitatud, et lõppu ei ole enam mõtet vaadata, see vaid rikub mõnes mõttes elamuse ära, paneb täiuslikule lavastusele läraka punkti.

Ringis

Aga eelnevast. Filmi tegelased ei ole loomulikult väga entusiastlikud rääkima endast, oma kavatsustest, oma minevikust. Me saame teada ainult nii palju kui tegevus ja dialoogid (mida on vähe). See tähendab, et kogu töö peab ära tegema stseenikompositsioon, montaaž, kaamera, muusika ja – jällegi – näitleja pilk. Kogu selle suudab Melville – jällegi – suurepäraselt ühtseks ja – isegi võib öelda – kauniks salapäraseks tervikuks kujundada. Kuid mis müsteerium, eksistentsiaalne probleem võikski esile kerkida tegelaste puhul, kes enesest kõik välja lobiseksid, tooksid kõik oma tahud avalikkuse ette – enamasti on tulemuseks lame pilt segavatest faktoritest: seletused miks ma praegu seda teen ja mis on minu eesmärgid. Ehk ebahuvitav – juba tõlgendus, mitte kunst, mis vajab tõlgendust.

Kõige filigraansemalt jookseb see vaikiv kokkumäng filmi kõigi elementide vahel kokku pikas juveeliröövistseenis, mis teostatakse täielikus vaikuses, kuid mille jooksul absoluutselt iga väikseimgi liigutus on lihvitud viimase piirini – st et iga vale liigutus võib kaasa tuua kogu tegevusstruktuuri kokkuvarisemise, lühimgi lausutud sõna, või isegi köhatus, võib viia kogu ettevõtmise läbikukkumiseni. Süsteem on niivõrd täiuslik, et vaataja ootab pingsalt katkestushetke, eksimust. Ehk pinge. Kahjuks, on just lõpp see filmi ainuke eksimus, niivõrd lihtne ja sirgjooneline, et on just nimelt kiusatus see struktuurse vajaduse arvele kirjutada. Kuid kunstis pole miski paratamatu, nagu eluski, ei ole determineerivat printsiipi. Aga üks eksimus ei riku õigupoolest tõesti täiuslikku noir‘i-elamust. Nautige, kui peale satute, süvenege ja laske end kaasa kanda.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s