Riskipiir

Margin Call

USA 2011; lavastaja ja stsenarist J. C. Chandor; osades Zachary Quinto, Kevin Spacey, Stanley Tucci, Paul Bettany, Penn Badgley, Demi Moore, Jeremy Irons, Simon Baker

“Riskipiir” toob meid klaasist ja terasest maailma Wall Streetil, mida seal toimetavad aplad mesilased peavad purunematuks. Justkui see kindel, võimas ja massiivne keskkond kindlustaks igapäevase spekuleerimise rahaga, mida ei eksisteeri, väärtpaberitega, mis on väärtusetud. Kuid, katastroof võib saabuda päevaga, tunniga, minutitega, kui aastaid on tegutsetud illusioonidele, virtuaalsustele toetudes. Aga sellel langusel on veel üks pööre: see ei ole paratamatult krahh Wall Streetile, vaid ainult mõnedele firmadele, ja eelkõige ühiskondlikule elule üldisemalt. Nagu firma boss teatab: Sellest jamast väljatulemisel ootab meid kõvasti raha. Tõesti, siiani on ju kriisist välja üritatud tulla peamiselt ikka nende mehhanismidega, mis maailma sinnani viis?

Aga film? Siia on kokku kogutud meeletul hulgal häid näitlejaid, kes kõik teevad oma tööd suurepäraselt. Kuigi Quinto vahel viskas “Heroesi” pahalase varjundeid, ei seganud absoluutselt miski – mäng kino-börsil oli läbinisti nauditav. Näitlejad on ka põhjuseks, miks võib vahel tekkida tunne, et peaks nagu kellelegi kaasa tundma, peaks kellegi poolt olema. Eriti Spacey, kes on mures oma sureva koera pärast ning kes kõhkleb, kas müüa kogu väärtuse kaotanud praht pahaaimamatutele maha. Kuid lõpuks on kõige taga alati raha. Kas Spacey ei leinanud mitte papi pärast, mis kulus koera ravile? Noor analüütik (Quinto), kes avastab rappajooksnud valemiga sooritatud tehingud, mis juhivad maailma finantsauku, vastab küsimusele, miks ta enam “raketiteadusega” ei tegele, et Wall St-l pakutakse rohkem pappi jne. Ning üks noormees sõna otseses mõttes nutab oma elu juba ette taga.

Niisiis tegemist on nendega, kes on meie ebaõnnes süüdi, tegemist on suure algustähega Nendega (järgneb küsimus – kes need need on?, nagu X-Filesis nt). Nende plaanid ja otsused on USA ja Euroopa pea et pankrotti ajanud, võlgadesohu sumpama saatnud. Aga need inimesed, kellel polnud sel ööl aimugi, mis juhtuma hakkab, need, kes arvasid, et suudavad oma laenud ilusti 60aastaselt tagasi maksta ja pensionile minna? Kes võttis laenu? Kas peaks ehk hoopis nemad süüdlasteks-põhjusteks tembeldama, nagu boss John soovitab? Wall St ju kõigest reageerib turu vajadustele? Kes nõudis raha? Ühesõnaga, ahnus on kõikjal kuhu vaadata, mitte ainult Wall St-l. Kapitalistlik ühiskonnapilt ei ole selle ekraani pealt vaadates kuigi meeldiv. Mitte keegi ei taha teha tööd taru heaks, vaid ainult oma meelelahutuseks. Lihtsalt: ühed on kergeusklikumad ja teised paremad manipuleerijad. Ma ei ole kompetentne ütlemaks, kui palju tõtt “Margin Callis” on, kuid igal juhul tundub vägagi tõepärane ja lisaks, põnev. Mida rohkemat tahta, kui põnev tõepärasus, mis meie maailma peessee keeras?

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s