Marnie

Marnie

USA 1964; lavastaja Alfred Hitchcock; stsenarist Jay Presson Allen; osades Tippi Hedren, Sean Connery, Diane Baker, Louise Latham, Martin Gabel

Miskit veidrat toimub siin ...

Selle aasta pühadeperioodil on lisaks visadele hingedele filmikavva õnnestunud mahutada isegi kaks Hitchcocki klassikut. Esimene oli “The Lady Vanishes“, millest pikemalt ei kirjuta, lihtsalt soovitan soojalt kõigil nt “Üksinda kodus” vägivaldsete ja jõhkrate naljade asemel nautida suurepärast stseenikujundust, vaimukat dialoogi, vaimustavaid karaktereid ja tõeliselt humoorikaid olukordi, mida see Alfi spioonikomöödia pakub. Väga hea meeleolu garanteeritud.

Are you still in the mood for killing?

Et aga pühadest hakata vaikselt välja rabelema, võtame ette veidi tõsisema tüki, 1964. aasta “Marnie”, milles värske James Bond kohtub naisega, kes talle ei allu, andu ega liigu voodis nii kuidas tema soovib. Õigemini – ei liigu koos temaga voodi lähedalegi. Kuidas see võimalik on? Ega õigupoolest ei olegi, mistõttu tuleb naine tõsiselt käsile võtta ja lugeda raamatuid pealkirjaga “Sexual Aberrations of the Criminal Female”. Pealegi, mehel on selleks igasugune õigus, nii legaalne, moraalne kui ülimuslik. Nimelt on James Bond siin Rutland & Co boss Mark, kellelt Marnie varastab (umbes) 14 000 dollarit, et minna edasi oma muretu, suheteta ja konksudeta eluga, mis ei ahelda teda ühegi teise inimese, paiga jne külge. Mark korraldab nii, et Marnie on sunnitud temaga abielluma, vastasel juhul paljastuvad kogu mineviku saladused ning vanglatoit saab tõsiasjaks.

I'm fighting a powerful impulse to beat the hell out of you.

Can’t you understand? Isn’t it plain enough? I cannot bear to be handled. Igasugune puudutus ajab oksele, tekitab hirmuvärinaid; igasugune mõte abielule tekitab vastupandamatu iha minema joosta, haihtuda igas võimalikus suunas, et mitte kellelgi ei oleks võimalik teda kontrollida. Igasugune allumine, seksuaalne kontakt võimendab sisemisi piinariistu tuhandekordselt. Suudlus on ehk ainuke asi, mida Marnie võib välja kannatada. Nauding tuleneb vabadusest, puhtusest, igavesest liikumisest, põgenemisest. Ühesõnaga kõigest sellest, millega üks korralik naine ei tohiks tegeleda.

I'm queer for liars.

Markil on seega täielik õigus naist vägivaldselt ravida, arvata, et korralik abielu parandab kõik haavad – ainuke asi, mida naine vajab, on üks võimas mees, kes ta paika paneks. Ei ole siin mingit kõrvalehiilimist, mingit iseseisvust. “Mina olen mees ja mina otsustan, kes sina oled!” Enne abiellumist, enne sundi kooselule ei olnud aga Marnie’l endaga hakkama saamisega mingeid probleeme. Pidev ja kõikjalolev hirm, enesetapukalduvused, depressioon – kõik on loodud kunstlikult pealesunnitud allutamisolukorra poolt. Kuid nende implikatsioonidega ei minda lõpuni, sest Marnie on ka tegelikult siiski läbi elanud kohutava trauma, mis teda kummitab, mis takistab tal täitmast ideaali, mida naine peab etendama. Ja see ideaal on tema tegelik olemus, mis tuleb üles otsida, taastada; Marnie tuleb tervendada trauma taasläbielamise kaudu; selles protsessis saab ühtlasi abielust ainuke päästev rõngas, olles eelnevalt vaid probleemide, hingehädade süvendaja – nüüd on tähtis vaid mehelik võim ja jõud, millele toetuda. Hävitavast jõust on saanud päästev. Vanglast kõige vabam väli.

You don’t love me. I’m just something you’ve caught! You think I’m some sort of animal you’ve trapped!
That’s right – you are. And I’ve caught something really wild this time, haven’t I? I’ve tracked you and caught you and by God I’m going to keep you.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s