Series 7: The Contenders

Series 7: The Contenders

USA 2001; lavastaja ja stsenarist Daniel Minahan; osades Brooke Smith, Marylouise Burke, Glenn Fitzgerald, Donna Hanover, Merritt Wever

Aastal 1965 astuti esimesi samme surma (taas)spektakulariseerimise poole (vt “The Seventh Victim“); need sammud olid eelkõige seotud reklaamiga, product placement‘iga. Nüüd on aasta 2001 ja läbi elatud kõiksugu reality-show’d, milles inimesed saavad kangelasteks, milles neid alandatakse, milles nad reeglina saavutavad “oma elu parimad kogemused”, “midagi, mida nad iial ei osanud oodata” jne. Aga mis siis, kui kõik need kogemused on juba muutunud tavapäraseks ja iga suvaline naabrimees on juba mingitsorti kangelane, baari-keegi või bussi-veel-keegi jne?Tuleb – loomulikult – viia elu äärmuseni, kuulsus oma viimaseni piirini, mis peatab selle leviku ning samas kindlustab selle igaveseks: ehk surmani. “The Contenders” on telesõu, mis valib suvaliselt välja inimesed, kes peavad teineteist tapma jne. Eelmise aasta võitja ja tõeline killer on nüüdseks kaheksandat kuud rase ning “tal on kaotada absoluutselt kõik”. Noor tüdruk, vanamees, medõde, vähki põdev kunstnik – nagu ikka, on esindatud “läbilõige ühiskonnast” ehk sa näed iseennast, tõelisi inimesi ja seekord TÕELISES OHUS. Mitte mingi “faktor”, milles võistlejaid ümbritsevad tohutud turvamehhanismid.Saade on loomulikult üles ehitatud intriigile, nii et siin ei saa õigupoolest olla midagi suvalist – ehk tõelist. Eelmise aasta võitja seatakse vastamisi oma endise boyfriendiga, kelle lapse ta kunagi abortida laskis … Situatsioonid, milles võistlejad end vastamisi leiavad, on hoolikalt läbimõeldud, lavastatud: oskuslikult toodetud surm, mis maskeerib ennast kangelasliku elu tootmisega (eriti kui peakiller on rase – ta peab ennast kaitsma, et sünnitada maailma uus elu … ta peab tapma, et taastoota ennasthävitavat inimkonda …).

Kuna siin saavad kokku vanad tuttavad (õigupoolest piisaks ilmselt ka, kui kohtuks suvalised mees ja naine), tuleb loomulikult käiku armastus(kolmnurk) ja ennustamatud faktorid (mis siin küll saatetegijate jaoks ennustamatut on, jääb arusaamatuks, kui seda kasutatakse igas filmis) ja nii on oht, et finaal rikutakse täielikult, et ei saagi olema selleaastast võtjat-kangelast. Täiesti klišeelik lahendus: mees ja naine armuvad (taas) ning otsustavad kõik perse saata; aga üks aspekt oli siin siiski leidlik: “tõeline” sündmuste käik “lavastati täpselt nii, nagu see tegelikult juhtus”, kuna kaamera läks katki vms. Ehk reality-show, milles me näeme ainult seda, kuidas lavastada reaalsust. Me ei saa kunagi teada, mis juhtus; me ei jõua lähedalegi reaalsusele – ainult mõned inimesed on surnud, et toota meile illusiooni …Nüüd jääb veel “Hunger Games” ära vaadata: They just want a good show, that’s all they want. Keda need inimesed ikka huvitavad. Tere tulemast tagasi hukkamisespektaakel, mis pidavat ammu surnud olema; alates vanglate sünnist. Ehk ei olegi vaja enam varsti uusi ehitada?

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s