Chillerama

Chillerama

USA 2011; lavastajad ja stsenaristid Adam Rifkin, Tim Sullivan, Adam Green ja Joe Lynch; osades Adam Rifkin, Ray Wise, Lin Shaye, Sean Paul Lockhart, Anton Troy, Joel David Moore, Kane Hodder, Richard Riehle

“Chillerama” on vanade õudusfilmide austusavaldus, mille peamiseks fookuseks on seksuaalne perverssus ja üldse, igasugune, seksuaalsus – peaasi, et oleks piisavalt eksplitsiitne. Seejuures on lausa üllatav, kuivõrd lõbusad, naljakad ja seikluslikud on pakutavad neli lugu. Aga võtame järjest. Cecil Kaufman paneb homsest kinni oma drive-in kino, viimase maamunal, ning soovib vaatajatele pakkuda show’d, mida need kunagi ei unustaks. Esiteks:Wadzilla, Adam Rifkini poolt lavastatud ja näideldud räägib mehest, kelle munandid suudavad toota vaid ühe elujõulise spermatosoidi korraga. (Hull?) teadlane leiutab ravimi, mis küll ei suurenda spermatosoidide kasvu, kuid võimendab selle ühe võimekust … Mees võtab rohtu ja läheb kohtingule kuuma tšikiga. Tuleb välja, et iga kord, kui ta erutub, kasvab spermatosoid sadu kordi suuremaks, sundides meest koheselt masturbeerima – ja “süsteemist välja saades”, hakkab Wadzilla juba elama omaenese suurepärast elu. Palju rõvedaid nalju ning ülivähe – tegelikult üldse mitte – tõsiseltvõetavust. Kuid seda ei olegi vaja, kui üks ülekasvanud hammastega spermatosoid linnas (hm … taustapildil) ringi sibab ja üritab vabadusesammast viljastada.I Was a Teenage Werebear, Tim Sullivani üllitis on üllatavalt leidlik … muusikal, milles geiteismelised muunduvad libakarudeks ning võitlevad omaksvõtmise nimel. Palju lolle tüdrukuid, karuseid poisse ja laulu ja tantsu ja verd. Nagu vaataks “Grease’i” ja mõistaks alles nüüd, kuivõrd totakas see laul ja tants kõik on. Tantsule ja trallile on veel lisatud James Deani mässumeelsust, mis paneb homolibakarud verejanuliselt normaalseid tapma ja nõnda edasi. Kindlasti lõbusam kui minu kirjeldus.The Diary of Anne Frankenstein, Adam Greeni “ümbertõlgendus” Anne Franki päevikust: nimelt leidis Hitler omal ajal juudi-kirjutise, milles räägitakse surmast elu loomisest ning asendas selle “päevikuga, mis oleks nagu kirjutatud mingi virila tütarlapse poolt”. Olete muidu kuulnud sellest, et Hitler on mingit pidi juut? Green mängib sellega üsna oskuslikult, tehes Hitlerist ainsa, kes soravat saksa keelt kõnelevate tegelaste seas pursib midagi juudikeele taolist, nimetab oma koletise Meshugannah’ks, kes näeb välja nagu rabi-Popeye ristsugutis. Peab ütlema, et “Diary” on neljast vast kõige leidlikum ja nutikam – võib-olla seetõttu, et ei keskendu vaid pornole.Zom-B-Movie, Joe Lynchi teisi kolme filmikatsetust raamistav jutustus drive-in-kinost, mis satub zombie-rünnaku ohvriks. Keskendub taaskord jälle pea ainuliselt pornole: zombie’d on seksihullud maniakid, kes kepivad kõike ja kõiki. Taustaks käib film “produtsentidelt, kes tõid meile näiteks “Salo 2-e”, nii et – mida siin ikka oodata. Konkurentsitult igavaim sissekanne muidu üsna naljakasse grindhouse-antoloogiasse. Üks nurin siiski: rohkem õudust ja vähem rõvedust ehk oleks asjad paremini tasakaalu toonud. Praegu jäi liigse parodeerimise tunne, mille äärmuslikkus ei olnud tihti sugugi äärmuslik, vaid – eriti viimase filmi puhul – nagu junn näkku.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s