Some Guy Who Kills People

Some Guy Who Kills People

USA 2011; lavastaja Jack Perez; stsenarist Ryan A. Levin; osades Kevin Corrigan, Barry Bostwick, Leo Fitzpatrick, Karen Black, Ariel Gade, Lucy Davis

“Kui kõik tapaksid sitapäid, kes vääriksid tapmist …” ei saaks ilmselt keegi enam jäätist. Ken Boyd (Corrigan) on hullumajast välja saanud kolmekümnendates tavaline mees, kes elab koos emaga, näeb luupainajaid kooliaegsest vägivaldsest ahistamisest, joonistab veriseid koomiksi-pilte, töötab kohalikus kohvikus, kus laseb bossil pidevalt enese peale karjuda. Ühesõnaga, elus ei ole midagi ilusat ja päikese all ei ole midagi uut. Küll aga ehk kuu all, öösel, mil mees otsustab külastada oma vanu koolikaaslasi, maski pähe tõmmata ja … Leitakse esmalt mees, kirves peas – that was no ax-ident … – leitakse teiseks mees, kelle pea on kehast veidi kaugemal pimedas, valmis vastu võtma komberdavat politseinikku.Ent ühel heal päeval jalutab Keni ellu tema tütar Amy, kes tuleb suure õhinaga kadunud isaga tutvust soojendama. Ken, alati kinnine, peab leidma viisi enese avamiseks, peab hakkama suhtlema. Samal ajal kohtub mees ka närvilise briti naise Stephanie’ga ning tütre käsul viib tolle kohtama. Elu tundub justkui ilus, hakkavat ülesmäge minema – kas mees tuleb kookonist välja või mitte? Kas saab lahti oma hullusärgist? Aga need uued elemendid elus on ehk vaid segajad, mis takistavad töö tegemist? Leitakse kiirustades maha jäetud laip …Kas tabloo valmimine on häiritud ja mehe elutööle lõpp peale kriipsutatud? Need küsimused nõuavad vaatajapoolset vastamist. Tumedapoolne thriller-komöödia – oleks ehk veidi liigi seda õudusfilmiks nimetada, kuigi žanrimääratluses see esineb – haarab esmajoones just karakterite ja nendevahelise dialoogi kaudu (Keni ja tema ema “mõttevahetused” ning šerifi ja tema abi niidiotsingud eriti). Karakterite avanemine on ehk siin kõige paremini õnnestunud. Õudusfilmile vajalik hirmuatmosfäär ehk mitte niivõrd hästi, kuna kõik toimub liigselt esiplaanil ja justkui igapäevaselt. “SGWKP” on eelkõige piisavalt vaimukas must komöödia peene dialoogiga, vähem peene jutustamisstiiliga ning üsna otsekohese/tavapärase pildimaterjaliga.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s