Lühivaatamised 3

"It's called civil RIGHTS. This is the '90s."

Bridesmaids

USA 2011; lavastaja Paul Feig; stsenaristid Kristen Wiig ja Annie Mumolo; osades Kristen Wiig, Maya Rudolph, Rose Byrne, Jessica St. Clair, Chris O’Dowd, Melissa McCarthy

Naised ja “Hangover” või “HTTM” – ehk semu- ja möllukomöödia. Viimasel ajal, mulle tundub, on see žanr oma eksisteerimist üha enam õigustama hakanud (enamikku filmidest ma ei ole küll näinud, aga eks igas valdkonnas on vaid paar pärlit ja enamik saast – “Due Date”). Kristen Wiig on elus, meestes ja sõbrannades pettunud Annie’na lausa super. Tema närviline ja psühhoosi-piiripealne vastuseis kogu maailmale tuleb (näiliselt?) ülikergelt, lausa ilma pingutamata. Mis annab tunnistust sellest, et tõepoolest on tegemist võimeka (komöödia)näitlejaga. Ja kirjutajaga – on ju film poolenisti tema sulest välja hüpanud. Ega teisedki valmista sugugi pettumust – eriti äge on McCarthy tõelise jõunumbriga. Meeste poole pealt – O’Dowdi “IT Crowdist” on alati meeldiv ja muhe vaadata. Paar tõelist väljakutsuvat kõhtukrampitõmbavat momenti on ka – kleidiproov ja lennuk – kuid enamasti tegemist hästi kirjutatud looga, mis keskendub – jälle ma ütlen seda! – karakteritele. Seega on see etem ka “Pohmakast”, kus tegelased olid vaid tööriistad (kuigi kuradi naljakate) juhtumuste reas.  See töötab. Mitte nagu neli näljas mutti NY-s, kes kujutlevad end teismelistena, ega oska ka targemat juttu suust välja ajada.

"How would you like a job where you get to keep your clothes on?"

X-Men: First Class

USA 2011; lavastaja Matthew Vaughn; stsenaristid Ashley Miller, Zack Stentz, Jane Goldman ja Matthew Vaughn; osades James McAvoy, Michael Fassbender, Kevin Bacon, Rose Byrne, Jennifer Lawrence

Nojah, eks ta stiilne ole. Kõiksugu võimatud tegelased ühte patta kokku segatud, mõni isegi nii võimatu, et on raske talle funktsiooni välja mõelda (nt jalgadega tüüp, kuni ta jooksma hakkab, on lihtsalt kahtlaste jalgadega tüüp). Esimene pool filmist kulubki esmajoones “friikide” – nagu nad ennast pidevalt ise kutsuvad – tutvustamisele, esitledes igaüht kui üllatus-imestusobjekti, mis peaks publikul suu ammuli kiskuma. Kusagil selle kirevuse, fragmentsuse, segaduse all luusib ringi lugu Erikist, kelle vanemad said Holokausti ajal kõrvaldatud ja kes otsib kättemaksu, ning Charlesist, kes otsib endasuguseid, et nendega koos maailma parandada. Hiljem peavad neist saama vastavalt Magneto ja X, paha ja hea – algselt on need mõisted ikka sõbrad, üks ja sama. Filmi teine pool keskendub rohkem loo jutustamisele ning pahadega (päris võimas ja huvitav Kevin Bacon) võitlemisele – ühesõnaga läheb etemaks. Lõpuks on juba päris huvitav ning meelest kipub minema ka esimese poole enesenautlemine, filmi enesekiitus ja uhkustamine. Täitsa huvitav suvefilm kokkuvõtteks, efekte palju, möllu palju ja fännidele kindlasti äratundmisrõõmu (Hugh Jackmanil on päris osav roll).

"I'm bent over backwards in love!"

Barney’s Version

Kanada, Itaalia 2010; lavastaja Richard J. Lewis; stsenarist Michael Konyves; osades Paul Giamatti, Rosamund Pike, Minnie Driver, Scott Speedman

Film vigadest ja kannatustest, üllatuslikult soe, sümpaatne ja sõbralik. Barney on mees, kes ei suurema osa oma eksistentsist veedab õnnelikus teadmatuses oma vigasest olemusest, oma ebaviisakusest, -moraalsusest teiste vastu. Tema esimene naine tapab ennast ära, olles sünnitanud neegrilapse, teine on Barney jaoks täielikult talumatu juuditar (väga energiline Driver), ja kolmas – ideaalne naine, nagu taevalik kaunitar, keda Barney jälitab kogu oma teise abielu jooksul. Pike’i mängitud Miriam on kui Barney lunastus, maa peale tulnud ingel, kes peab ta taevasse eskortima, olgugi et just tema on see, kes peab läbi seedima kõik Barney hingelised-emotsionaalsed vigastused. Hämmastav, et ta suudab meest armastada kõigest hoolimata, suudab olla hell ja hooliv vaatamata Barney robustsusele. Aga kõik ei peagi olema arusaadav, sest see keeruline ja segane inimelu ei ole seda ammugi, mis siis et me kogu aeg üritame luua mingit kindla loogikaga narratiivi, mis kulmineeruks õnneliku lõpuga – ja jätame sellest surma (kas teadlikult või teadvustamatult) loomulikult välja, justkui oleksime surematud muinasjutukangelased. “Barney’s Versioni” pea”kangelane” on aga algusest peale mõistetud tõeliselt lõppema, mis joonistab temast – ja tema suhetest – välja tõepoolest inimliku pildi: suurepärased inimloomad kogu oma vigade, haavade, unistuste ja (eba)õnnestumistega. Isegi natuke rohkem kui õnnestunud “tragikomöödia” (küll üsna ebaõnnestunud žanrinimetus).

Limitless

USA 2011; lavastaja Neil Burger; stsenarist Leslie Dixon; osades Bradley Cooper, Abbie Cornish, Robert De Niro, Anna Friel, Andrew Howard, Johnny Whitworth

I was blind, but now I see. Nii ütleb Eddie Morra (Cooper), kes on võtnud narkootikumi, mis võimaldab ligipääsu kogu inimese “käsutuses” olevale ajumahule. Ta suudab mõelda nii kiiresti, et ta vahel isegi ei tea, kus ta asub, ta suudab ühendada omavahel kõik maailma arusaamatud punktikesed ja moodustada koherentseid mustreid, mille järgi noh, pappi teenida. Siin tuleb muidugi filmile endale piir ette – produtsendid-stuudio tahavad ikka raha ka, ja nii tuleb piiritust isandast teha täpselt massitarbekauba piiridesse mahtuv film. Ei mingeid liigselt õudseid bad-tripikogemusi, võõrutusnähte ega muud taolist. Lihtsalt väike oksendamine ja edasipüüdlus võib jätkuda. Filmist selgub ka, et ega see kirjanikuamet suurt midagi väärt ole, tuleb ikka börsil toimetada jms. Rikkus, rikkus! Mis on loomulikult ainult vahend sellest üle olevale Eddie’le, kes tõeliselt tahab maailma muuta, kes lõpuks suudabki kasutada kogu oma aju, ka ilmselt, kui edasi mõelda, saada maailma valitsejaks (kui USA vahepeal Hiina kätte ei lange…). Kõigest üks tablett päevas … Aga loo moraal on muidugi selles, et inimesed, kui nad tõesti üritaksid, suudaksid palju enam, ja ilma narkota, ehkki seegi halba ei tee … Mis on muidugi üsna veider, arvestades kogu narkovastast võitlust, et just keemia sillutab teed üliinimese poole. Kuigi – peaasi, et oleks legaalne? Ja mul on kahju, et vana hea Robert nii väsinud on.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s